Bordeaux

Kui inimeste käest küsida milliseid veinimaailmasid nad peamiselt teavad, siis esimesena tulevad neile meelde just Prantsusmaa veinid. Kui natuke täpsustada kas mõnda piirkonda ka teavad, siis kõlama jääb just Bordeaux, mis on maailma üks kuulsamaid ja ihaldusväärsemaid piirkondi. Bordeaux piirkond on maailma suurim veinitootmispiirkond ning punase veini osas kahtlemata enimtuntud väljaspool Prantsusmaad.

1855. aastal loodi kuulus Medoci klassifikatsioon, mis on suuresti tänaseni kehtivate veinimõisate edetabel. Garonne jõekääru ehitatud Bordeaux on Rooma ajast alates olnud tähtis sadamapaik ning Euroopa kaubanduse risttee. Bordeaux veinideks võib julgesti nimetada kõiki veine, mis on toodetud selles piirkonnas. Enamasti leiab sealt punaseid veine (ca 90% toodangust), kuid vähesel määral ka valgeid, rosesid, cremante ning magusad valgeid veine (dessertveinid). Miks tulevad veinipiirkonnast suurepärased veinid? Sellepärast, et seal on suurepärane kasvukeskkond ning prantslased kutsuvad seda tervikut nimega terroir (mis sisaldab endas: kliima, topograafiline reljeef, pinnase koostis, infrastruktuur, inimtegevus jpt). Geograafiliselt jagatakse Bordeaux kolmeks – vasak kallas, parem kallas ja entre-deux-mers (kutsutakse kahe mere vahel). Maailmakuulsaimad veinid on enamasti vasakul kaldal, kuid leidub ka väga häid veinimõisaid paremalt kaldalt nagu näiteks Chateau Petrus, Chateau Le Pin, Chateau Ausone jpt. Entre-deux-mers alalt leiab enamasti lihtsaid igapäeva veine. Bordeaux asub 45o laiuskraadil kus on 120 000 hektarit viinamarja põlde, mis omakorda jaguneb 60 AOP veinipiirkonnaks, kus kohtab üle 7000 veinimõisa. Kõige olulisemad veinikülad on Pauillac, Margaux, Saint-Julien, Saint-Estephe, Pessac-Leognan, Pomerol ja Saint Emilion.

Punased viinamarjasordid

Kõige rohkem kuulsust on toonud piirkonnale just punased marjad, kuid väga kõrgelt on hinnatud ka mõned valged marjad, mida kasutatakse dessertveinide valmistamisel.

Üldiselt on Bordeaux punaveinid enamasti seguveinid erinevatest viinamarja sortidest, väga vähesel määral kasutatakse ainult ühte viinamarja sorti. Klassikaline Bordeaux segu tähendab segu viinamarjadest nagu Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc. Need on peamised viinamarja sordid, kuid vähesel määral võib leida ka Petit Verdot, Malbec ja Carmenere viinamarju. Bordeaux enim kasvatatav viinamarja sort on Merlot ja sellele järgneb Cabernet Sauvignon. Vasakul kaldal domineerib Cabernet Sauvignon ning paremal kaldal omakorda Merlot. Vasaku kalda pinnases on rohkem kruusa, samas parema kalda mullastik on aga savisem ja sellest ka erinevad viinamarjasordid piirkonniti. Bordeaux punaste veinide aroomis ja maitses on tunda tumedaid marju nagu mustsõstar, kirss, erinevad vürtsid, ploomid jne. Lisaks kasutatakse tammevaadi laagerdust, mis annab juurde suitsusust, vanilli, ürdisust ja kohvi. Vasakkalda veinides on rohkem happesust ja parkaineid, mis on märksa intensiivsemad, samas paremkalda veinid on jällegi rohkem ümaramad ja aja jooksul muutuvad veinid siidiseks. Kasvupiirkond on merelise mõju ja mõõduka kliimaga, mis tähendab pikka ja sooja sügist ning tagab ideaalsed tingimused viinamarjade küpsemiseks. Samas peab tõdema, et ühel aastal võib vein olla tipus ning järgmisel aastal keskpärane, seega aastakäigud on väga olulisel kohal, kuna ilmastik on vägagi muutlik kasvuperioodil. Bordeaux 2012 ja 2013 on viimaste aastate üks kehvemad olnud ja väga vähesed veinimõisaid suutsid midagi erakordset pudelisse saada. Parimad aastad on siiski 2015, 2016 ja 2018 ning natuke kehvemad olid 2014 ja 2017.

 

Terminid

Kui orienteeruda Bordeaux terminites, siis olulisemad tähendused on alljärgnevad :
Chateau (Ch) – enamasti leitav pudelitel ning tähistab „veinimõisa“;
En Primeur (EP) – kutsutakse veini tuleviku tehinguks, kus veinid müüakse enne pudeldamist;
Negociant – veinikaupmehed, kes vahendavad veine;
Grand Vin – veinimõisa põhivein, mis ei tee veini paremaks ega halvemaks;
Barrique – tammevaat, mis on 225 liitrit;
Tonneaux – 4x barrique, 900 liitrit;
OWC – original wooden case (originaal puidust kast, kus on enamasti 6 või 12 pudelit).