Üldiselt on investeerimisel väga palju erinevaid põhimõtteid ja kindlaid reegleid, mida igaüks peaks jälgima, kui soovitakse aktiivselt sellises valdkonnas tegeleda. Investeerimisel veinidesse on samuti kindlad reeglid, millest olen juba varasemalt ka kirjutanud, kuid millest ma ei ole veel jõudnud kirjutada on investeerimisveinide sisseostu hind. Euroopas on väga palju pakkujaid, kus kõigil on kindlasti huvitav müügistrateegia, kuid investeerija seisukohalt on siiski kõige olulisem võimalikult madal sisseostu hind, et tehtud investeering saavutataks aastate jooksul maksimaalse tootlikkuse. Enamus investeerimisveinide pakkujaid pakuvad umbes 1-50 eurose erinevusega veine (vahel ka rohkem), kuid üldiselt leiab parimad pakkujad Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Loomulikult ei välista ma teisi riike, kuid praktiline kogemus on siiani seda näidanud. Tegin mõned võrdlused (2017 ja 2018 aastate kohta) ning võrdlesin veinide hindasid erinevate riikide just soodsamatelt pakkujatelt. Lisasin juurde ka WineInvesti hinnad, et oleks natukenegi põnevust ning näitaks millisesse kategooriasse WineInvest hinnalt kuulub, kui võrrelda ennast parimatega. Kuna minu hinnad sisaldavad ka transporti Eestisse, siis lisasin teiste hindadele transpordikulu ehk 2eurot, mis on keskmine hind. Võtsin Bordeaux 2017 veinidest keskmise hinnaklassiga (95-98 punkti) veinid ning ühe Robert Parkeri 100 punkti veini Cos´Estournel 2017 2ème Grand Cru Classé. Kõrgelt hinnatud ning atraktiivne investeerimisvein, mis kindlasti oleks iga veinikeldri uhkus. Joonistel on kõik hinnad ilma käibemaksuta, et oleks paremini võrreldavad, va kolmandal joonisel kus on ainult hinnad Eestis ning sisaldavad kõiki makse.
Hetkel kestab Bordeaux En Primeur 2018 veinide müük üle maailma ning paras aeg kõrgelt hinnatud aastakäigust lähiajal mõned broneerimised teha. Võtsin võrdlusesse mõned huvitavamad veinid eespool nimetatud aastakäigust ning saadud tulemused on sarnased 2017 aasta omadele.
Mõtlesin, et vaatan lisaks millised investeerimisveinide hinnad on Eesti alkoholi hulgimüüjate e-poodides ning lisasin kõrvale enda hinnakirjast veini. Eelduslikult võiks sellised tingimused nagu hulgimüüja ja e-poe hind anda veinidele küllaltki soodsad hinnad, kuid kahjuks ei ole tulemus veinisõpradele üldse rõõmustav. Pean tunnistama, et mind väga üllatas see tulemus ja olen natuke isegi pettunud. Oma kogemuse põhjal võin väita, et mõnes vinoteegis on isegi mõistlikumad hinnad kui e-poes. Kuid sellegipoolest mõned järeldused saame ikkagi teha ka nende tulemuste põhjal.
Kui neid jooniseid vaadata, siis võib kindlasti väita seda, et sisseostu hind on vägagi oluline, kui eesmärgiks on investeerimine (ka tarbimise seisukohast). Seega minu kindel soovitus on võrrelda veinide hindasid, mida pakutakse ning millised on nende kaasnevad kulud (transport), et saavutada võimalikult madal sisseostu hind. Kui sinule müüakse 100 euroga veinikeldrisse vein, mille turuhind on tegelikult 50 eurot, siis võib väita, et selle investeeringu tootlikkus on 10 aasta pärast märkimisväärselt väike. Isegi viieeurone erinevus suuremate koguste pealt toob märkimisväärse vahe, kus juba kolme kasti pealt hoiab kokku 180 eurot, mille eest saaks mõned aastad tasuta hoiustamist või lausa mõned veinid lisaks juurde tellida.
Kuna teema on põnev ja võrdlused on huvitavad, siis toon ühe näite, kus minule pakuti investeerimisveini, mis pidi olema selle sõna vääriline ning hinnatud vein. Pudeli hind oli 33 eurot. Seda pakuti nii minule kui ka paljudele teistele huvilistele, kes soovisid investeerida veinidesse. Kui inimene ei tea suurt midagi veinidest ja veel enam investeerimisveinidest, aga tahaks tegeleda veinidesse investeerimisega, siis võivad vägagi kergesti juhtuda olukorrad, kus hiljem hoiad kahe käega peast kinni. Kahjuks on meil Eestis selliseid kohti, kus räägitakse investeerimisveinidest ja muud huvitavat kaasnevat juttu ning selle käigus saad endale igapäevaveini, mille väärtus 20 aasta pärast on selline, et tuleb kraanikausist alla kallata, kuna veinil lihtsalt pole arengupotentsiaali ning see on muutunud aja jooksul lamedaks. Lisaks sellele oled veel maksnud mitusada protsenti kõrgemat hinda kui seda vein ise väärt on. Kuna hetkel on mul üks seiklus pooleli selle kohaga, siis ei hakka avaldama koha nimetust, kuid üldiselt soovitan siiski natuke uurida veinide tausta. Lisan siis juurde ühe värvika pildi, kus näeb „investeerimisveini“ hinda Prantsusmaa marketis. Minule pakuti veini 33 euroga ning veiniriiulilt leiab „eksklusiivse investeerimisveini“ ligi 40 euro eest.
Igasugune investeerimine toob endaga kaasa erinevad riskid, kuid osaliselt saab riske juba varakult ise maandada, kui natukenegi oskad valdkonnas orienteeruda või vähemalt usaldad kellegi arvamust. Minu enda kontseptsioon on äärmiselt lihtne. See tähendab, et võimalikult paljud inimesed saaksid lubada endale suurepärast veini ja tegeleda samas investeerimisega veinidesse. Tänu oma suurepärasele partnerile Prantsusmaal suudan luua parimad eeldused investeerimiseks, et maksimeerida investeeringu tootlikkust.