Champagne Boizeli veinimaja sai alguse 1834. aastal, kui äsja abiellunud noorukesed Auguste Boizel ja Julie Martin otsustasid veini valmistama hakata. Auguste’il ja Julie’l mõlemal oli tugev ettevõtja kutsumus ning boonuseks kindlasti ka tõik, et Julie peres oli veini valmistamisega varasemaltki tegeletud. Seega oli pinnas kvaliteetse ja eduka veinimaja loomiseks soodne. Kõrged standardid, lahkus, lojaalsus ja vabadus – need on väärtused, mis on olnud Champagne Boizeli veinimajas kesksel kohal juba algusest saadik. Niisugust elufilosoofiat on viljeletud põlvest põlve ning loomulikult lähtutakse sellest ka tänasel päeval. Veinimajas on läbi aegade alati toimetanud korraga mitu kätepaari ning meestega võrdset rolli on mänginud ka
naispere. Iga generatsioon on toonud veinimajja midagi uut ja värsket, nad on olnud veine valmistades tõeliselt kirglikud ning samas truud kvaliteedile. Kuna alati on julgetud eksperimenteerida, on loodud uusi ja unustamatuid veine. Praegu tegutseb Boizeli veinimajas kuues generatsioon – Florent ja Lionel Roques-Boizel, kes asusid aktiivselt toimetama 2008. aastal.
Alates loomisest 190 aastat tagasi on Boizel toonud veininautlejateni parima, mida on romantilisel Champagne’i regioonil pakkuda. Boizeli veinid seisavad pikki perioode veinikeldrites saavutamaks oma tõelise potentsiaali, mistõttu kostitavad nende maitsed ka eriliste elamustega. Boizeli ajaloos on mitu tähtsat verstaposti – näiteks 1872. aasta, mil valmisid vastukaaluks magusatele veinidele esimesed Brut veinid. Boizeli üks kõige tuntumaid veine on Brut Réserve, mis on segu Champagne’i piirkonna kolmest viinamarjasordist. 20. sajandi esimeses pooles eksperimenteeriti agaralt uute tehnikatega ning nii valmis 1929. aastal esimene Blancs de Blancs. See tähendab, et kasutuses on ainult heledad viinamarjad ning Champagne’i puhul saab see olla üldiselt Chardonnay.
Lipulaevaks on 1961. aastal esmakordselt valminud Joyau, mida tehakse ainult erakordsetel ehk parimatel aastatel. Igatahes neid on siiani olnud 15-16 aastakäiku. Nagu prantsusekeelne nimigi viitab, see on juveel. Üldiselt on Joyau extra-brut kuivusastmega, 10% veinist on olnud suurtes tammevaatides ning 60% Pinot Noir ja 40% Chardonnay. Valmistamisel kasutatakse eranditult ainult Premier ja Grand Cru viinamarju. Pinot Noir viinamarjad Mailly’st, Cumières’ist ja Chigny-les-Roses’ist ning Chardonnay viinamarjad Avize’st, Chouilly’st ja Vertus’st.
Muide, kõige esimesi Blancs de Blancs veine leidub Boizeli veinimaja keldris veel tänagi. Champagne Boizeli veinid toovad endaga killukese Prantsusmaa päikesest ning lubavad tajuda seda õiget prantsuse art-de-vivre’i ehk maagilist prantsuse elamise kunsti. Seetõttu pole ka imestada, et Boizeli veinimaja veinid meeldivad nii hobinautlejatele kui ka on investeerijate huviorbiidis.