Mis juhtub veiniga vananedes?

Mis juhtub veiniga vananedes?

Enamik maailmas müüdavaid veine valmistatakse selliselt, et oleks võimalik koheselt veini tarbida ja ei peaks ootama veini arenemist. Tegemist on lihtsate igapäeva veinidega, mille eesmärgiks ongi võimalikult kiire tarbimine. Nende veinide arengupotentsiaal on lühike ja aastad üldiselt ei anna midagi juurde, pigem muutub vein mitte midagi ütlevaks ja sisutuks kui liiga kaua oodata. Kuid mõned veinitootjad ladustavad veinid keldritesse „küpsema“, et müügiks läheks võimalikult kõrge kvaliteediga vein, mis eristuks teistest veinidest ja oleks piisavalt omapärane. Loomulikult seda kõike saab teha ainult siis, kui veinis on piisavalt arengupotentsiaali. Sellise tegevusega välditakse noore ja robustse veini müümist, mis võib mõjuda kahjustavalt tootjale, kuna mõningad noored veinid ei ole just kõige meeldivamad. Samas Bordeaux veinid on nii väärikad, et nemad võivad endale lubada noore veini müüki ja seda tehakse uhkusega. Enamus inimesi teab, et need veinid tahavad seismist kuni 12 aastat, et kogu oma potentsiaali esile tuua ja tõeline veini areng alles algab (En Primeur).

Paljude veinide puhul on abiks sildil olev informatsioon, mis aitab valida nn vanemaid ja kvaliteetsemaid veine. Heaks näiteks on Hispaania veinid, kus punaveinide küpsusastmed jagunevad alljärgnevalt:

Jóven – juuakse noorelt ja tammelaagerdust ei ole;
Roble – veidi vaati saanud vein, mis juuakse noorelt;
Crianza – küpsenud minimaalselt 24 kuud, sh vähemalt 6 kuud tammevaadis;
Reserva – küpsenud minimaalselt 36 kuud, sh vähemalt 12 kuud tammevaadis;
Gran Reserva – küpsenud minimaalselt 60 kuud, sh vähemalt 18 kuud tammevaadis.

Mis siis ikkagi juhtub veini vananedes ja kuidas maitsed muutuvad? Kui veinid on noored, siis tunneme nende esmaseid aroome nagu rohelised aroomid (karusmari, rohi, mustsõstra lehed …) Sauvignon Blancis, tumedad marjad (must sõstar, must kirss …) Cabernet Sauvignonis, tsitrusviljad (sidrun, greip, laim…) Rieslingus jne. Lisaks võime täheldada mõningaid veinivalmistamise tehnikaga seotuid aspekte nagu tammelaagerdus, malolaktiline fermentatsioon jne. Kui veinid vananevad tulevad esile ka muud aroomid/maitsed, mis tulenevad otseselt veini arengust. Kui varasemalt võis tunda värskeid ja isegi mitte nii küpsenuid puuviljasid, siis mida aeg edasi, seda tagasihoidlikumaks aroomid/maitsed muutuvad ja küpsemad marjad hakkavad esile tulema. Peamiselt hakkavad esile tulema kuivatatud puuviljad, taimsed noodid, seened, nahk, muld, tubaka leht, sigari karp  jne. Kõik saab alguse sellest, et alkohol ja happed omavahel reageerivad ning aastatega tulevad esile uued aroomid ja maitsed. Kui võtta nt pikaajaliseks säilitamiseks veinid (sama veinimõis ja aastakäik) ja iga 10 aasta tagant proovida, siis tunneme selgelt kuidas veini arenguetapid toimuvad. Tanniinid annavad veinidele suud kuivatava efekti, mis pärineb viinamarja kestadest ja seemnetest. Väga kõrge arengupotentsiaaliga noorte veinide maitsmine võib küllaltki ebameeldiv kogemus olla, kuid veini vananedes muutuvad tanniinid pehmemaks ja siidisemaks ning see muudab veini jällegi nauditavamaks. Veini värvus muutub vanusega väga palju ja seda põhjustab veinis toimuv aeglane oksüdatsioon, kus värvuse muutumine on kõige lihtsam näitaja selle juures. Noored valged veinid võivad heledast sidrunist muutuda kuldseks kollaseks. Noored punased on omakorda sisuliselt läbipaistmatud ja lillaka alatooniga, kus vananedes hakkab esile tulema telliskivi pruunikus, mis on üks indikaator veini arengust. Seda on kõige paremini näha pildilt, kus ajateljel muutuvad veini värvused.

Kuid millised veinid võiksid vananeda? Enamus veinid omavad arengupotentsiaali, kuid küsimus on lihtsalt selles, et kui palju aastaid. Tavaliselt on selleks kolm kuni viis aastat. Veinid millel on hea tasakaal alkoholi, happe ja tekstuuriga peaksid olema kindlasti õige valik. Sellisel juhul võib arengupotentsiaal küündida kümnete aastateni. Lisaks on teatud viinamarjasortidel eriti hea arengupotentsiaal nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Chardonney, Riesling jne. Bordeaux veinide puhul, mida leiab En Primeur nimekirjast on arengupotentsiaali vähemalt 20 aastat ja võib küündida olenevalt aastakäigust 100 aastani.

Kokkuvõttes vajavad mõned veinid lihtsalt aega, et saavutada just see, mida veinilt oodatakse peale avamist. Sellistel juhtudel on kindlasti oluline serveerimise temperatuur ja korralik dekanteerimine, et sade ei satuks pokaali ning annaks veinile piisavalt õhku. See kõik avab ukse uude maagilisesse aroomide ja maitsete maailma, mida igapäeva veinidega pole lihtsalt võimalik kogeda.



Tahad olla esimene kes saab teada värsketest postitustest ? 

Liitu uudiskirjaga!

Oled liitunud !

There was an error while trying to send your request. Please try again.

Olen nõus saama Wineinvest kirju ja pakkumisi