Mõlemad mõisted tähendavad seda, et põllumajanduses on kasutatud loodussõbralikku, keskkonnasäästlikku ning sünteetikavaba põllundust. Ka viinamarjakasvatusse on jõudnud nii mahepõllumajandus (orgaaniline) kui ka biodünaamiline põllumajandus (natuke üle vindi keeratud). See on hetkel kuum teema ning need veinimõisad, kes kümneid aastaid tagasi hakkasid ettevalmistusi tegema, leiavad nüüd, et sellesse panustamine tasus ära. Tänasel päeval on see mõningal juhul konkurentsieelis, kui veinil on märge orgaaniline või biodünaamiline vein.
Orgaanilisteks veinideks võib nimetada veine, mis on valmistatud viinamarjadest, mille kasvatamisel ei kasutata kunstväetisi ega keemilisi taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid. Sünteetilised ained on need, millel on omadus organismis kuhjuda ning sinna satuvad nad enamasti meie toidulaual leiduvaga või lausa põhjaveega. Orgaaniliste veinide puhul kasutatakse ainult looduslikke vahendeid ja aineid, millega toetatakse viinapuu kasvu põllul. Väetistena kasutatakse enamasti komposti või loomade produkte. Lisaks piiratakse maksimaalselt traktorite vms masinate kasutamist ja selle asemele on toodud põldudele eeslid või hobused. Reeglina korjatakse marjad käsitsi, kuid leidub ka selliseid, kes kirjutavad oma kodulehel veinide kohta ühte (käsitsi korje), kuid tegelikult käituvad teisiti (enamasti madalama klassi veinide puhul). Mis puudutab väävliühendite kasutamist kas põllul või mõisas, siis siin lähevad arvamused veinimeistritel lahku. Ühed arvavad, et igasugune väävliühendite kasutamine peab olema rangelt keelatud, kuid teised arvavad jällegi, et väikesed kogused võiksid olla lubatud. Seega orgaaniliste veinide puhul ei ole alati 100% välistatud väävliühendite kasutamine veinitootmises. Loomulikult on seda oluliselt vähem kui tavalistes veinides, kuid kindlasti võib leiduda ka selliseid veine, kus ei ole väävliühendeid tootmisprotsessis üldse kasutatud. Terminit organic wine ehk orgaaniline vein on pudelietiketil lubatud kajastada alates 2012. aasta korjest. Enne seda oli kasutusel orgaaniliselt kasvatatud viinamarjadest tehtud vein. Üldjuhul tuli viinamarjad kasvatada keemiavabadel põldudel, kuid samas võis veinidele lisada igasuguseid lisaaineid seda aga oluliselt vähem kui tavaveinidel (nt sulfitid). Orgaaniline vein on tugev samm edasi, kuid eriti nõudlikud veinitarbijad peaksid oma pilgud hoopis biodünaamilise põllumajanduse poole suunama.
Biodünaamilist põllumajandust on nimetatud ka orgaanilise põllumajanduse maksimalistlikuks suunaks, kus iga talu kujundatakse iseseisvaks püsivaks ökosüsteemiks nii, et pinnase, taimede ja loomade omavahelised keerukad suhted oleksid tasakaalus päikesekiirgusega ja arvestaksid aastaaegade vaheldumist ning kosmilisi rütme. See on vanim kindla metoodikaga (aastast 1924) mahepõllumajanduse koolkond, mille asutajaks võib julgesti nimetada doktor Rudolf Steiner´it. Biodünaamiliste veinide tootmine on väga sarnane orgaaniliste veinide tootmisele, kuid sinna lisanduvad teatud nüansid, näiteks universumi mõistmine ja kuu faasid, väliskeskkond jne. Biodünaamiline tähendab seda, et kõik, mis ühes veinimõisas tegutsemiseks vaja, peab saama veinimõisast looduslikul teel ja teisi võimalusi ei tohi olla. Olulisel kohal on arusaamine, et taimede kasvu mõjutavad jõud ei tule ainult pinnasest, vaid tuleb arvestada ka looduse ja planeetide rütmidega (planeetide liikumine ja nende mõju maale, kuu faasid). Selle filosoofia järgi on inimene kehast, hingest ja vaimust ning ümbritsevast loodusest koosnev tervik, kes suudab püsida tasakaalus vaid viimasega kooskõlas elades. Selle kõrgeimat kvaliteeti näitab Kreeka viljajumalanna auks nimetatud märge demeter, mida väljastatakse rohkem kui 50 riigis (märgitakse veinipudeli etiketile). Alguses tundub veider ja raskesti arusaadav, kuid tegelikult on lihtne ja arusaadav süsteem. Seda on õigus kasutada üksnes ülirange kontrolli läbinud tootjatel ning selle nõuded kehtivad nii tootmisele kui ka pakendamisele. Üldiselt ei maksa imestada, kui viinapõldudel jalutavad lambad, kitsed või koguni kanakari.
Lisaks orgaanilisele ja biodünaamilisele veinile on olemas:
- Naturaalsed veinid
- Veganveinid
- Erivärvilised veinid (nt sinine)
- Orange veinid
Nende osakaal on küllaltki väike ning need ei ole nii populaarsed kui eelpool nimetatud tüübid. Kokkuvõttes tasub biodünaamilisi veine kindlasti proovida, kuna nende aroomis ja maitses võib tunda midagi sellist, mida tavapärastes veinides kindlasti ei leia, st nad on oma olemuselt sügavamad ja nüansirikkamad.
Mõned näited Bordeaux investeerimisveinidest, kus on biodünaamilist viljelust kasutatud:
- Chateau Ferrière, Margaux, 3eme Grand Cru Classe
- Chateau Palmer, Margaux,3eme Grand Cru Classe
- Chateau Pontet-Canet, Pauillac, 5eme Grand Cru Classe
- Chateau Dauzac, Margaux 5eme Grand Cru Classe
- Chateau Canon la Gaffeliere, Saint-Emilion, Premier Grand Cru Classe B
- Chateau La Mondotte, Saint-Emilion, Premier Grand Cru Classe B
- Chateau Fonroque, Saint-Emilion, Grand Cru Classe