Pinot Noir on üks maailma populaarsemaid ja põnevamaid viinamarjasorte, mida
kasutatakse nii vahuveinides, kui ka rahulikes veinides. Viinamarja kobarad meenutavad
männikäbi kujulist kobarat ja kõige põnevam asja juures on see, et prantsuse keeles sõna
„pinot“ tähendabki seda kõike. Sort ise on madala saagikusega ja hilise küpsemisega tänu
tihedalt kobarasse surutud marjadele. See annab eriti häid tulemusi kontinentaalse ja veidi
jahedama kliimaga piirkondades, sest õhukese kestaga mari on väga tundlik kuumale
päikesele. Kui piirkond läheb liialt jahedaks, siis on seal rohkem sademeid ning õhuke kest
on vägagi vastuvõtlik erinevatele seenhaigustele. Sort ise on äärmiselt tundlik ilmastikule ja
teda on küllaltki keeruline kasvatada, seega on tihti olukord, kus olenemata heast asukohast
ja hooldusest, ei ole saagikus ootuspärane. Seega, leida tasakaal, on kõige olulisem.
Üldiselt kasvab jahedamas kliimas, kus tulevad väga mitmetahulised ja võimsad veinid.
Soojemas kliimas on veinid küllaltki näotud ja tugeva moosisusega. Tegemist on ühe vanima
viinamarjasordiga, mis tähendab seda, et tal esineb mitmeid mutatsioone ja kloone (Pinot
Gris, Pinot Blanc, Meunier jne). Küll aga tuleb mainida seda, et Pinot Noir viinamarjasordist
valmivad veinid on täiesti omanäolised, nüansirohked, kergete tanniinidega ja nauditavad
igas arenguastmes. Kui peaks kirjeldama tüüpilise Pinot Noir aroomi ja maitset, siis
punastest marjadest maasikas, kirss, kirsikivi, vaarikas, tumedad luuviljad ning kui vein on
saanud mõningast arengut, tulevad esile märg metsaalune, seenesus ja tammevaadist
tulenev vanill ning magusad vürtsid. Tegemist on viinamarjasordiga, mille kest on vägagi
õhuke, mis tähendab seda, et kestas on vähe värvikomponente ning vein on heledama
värvusega ja mõõdukate tanniinidega. Tavaliselt on Pinot Noir kuiv, kerge kuni keskmise
täidlusega, mõõduka happesusega, pehmete tanniinidega ja alkoholiga, mis jääb üldiselt
vahemikku 12-15%. Jahedamas kliimas on veinid õrnemad, delikaatsemad ning soojemas
kliimas on vein kõrgema alkoholiga ning täidlasem.
Tippveinid on võimelised küpsedes arenema ääretult komplekseks, kuid see ei ole just
tüüpiline, välja arvatud Burgundia veinide näol, kus on ka selle viinamarja sordi sünnikoht –
Burgundia, Prantsusmaa. Tippveinid võivad maksta kümneid tuhandeid ning maailma
kalleim vein ongi valmistatud Pinot Noir viinamarjasordist ja tuleb see Burgundiast. Selleks
veiniks on 1945 Domaine de La Romanèe-Conti Romanee-Conti, mille hinnaks kujunes
558 000 dollarit ja see oksjon toimus 1918. Loomulikult leidub seda sorti paljudes teistes
riikides, nagu USA, Tšiili, Rumeenia, Lõuna-Aafrika, Saksamaa, Austraalia ning Uus- Meremaa.
Kasvatatakse seda viinamarjasorti küll paljudes erinevates kohtades, kuid need
on peamised kohad. Kindlasti tuleks sellisel juhul teada ka sortide sünonüüme, kus
Saksamaal on Spätburgunder, Šveitsis Blauburgunder, Itaalias Pinot Nero jne. Üldiselt on
tegemist rahvusvahelise viinamarjasordiga ning villitakse võimalusel ühe sordi põhiselt.
Prantslased ei kasuta väga viinamarjasortide mainimist pudelitel (v.a erandid nagu Alsace),
kuid nähes Burgundia punast veini koos mainitud küla nimetusega, siis võib kindlalt väita, et
tegemist on Pinot Noir viinamarjasordiga. Samas mujal maailmas soovivad kõik selle
viinamarjasordi suurelt esile tuua, kuna tegemist on siiski hinnalise ja väärika
viinamarjasordiga, mis aitab ka tundmatutel veinimajadel oma toodangut turustada.
Pinot Noir ideaalne serveerimistemperatuur on keskmiselt 14-15 kraadi, kuid täidlasemad
võib serveerida 15-16 kraadi juures. Kui leidub olema ka burgundia stiilis veinipokaal, siis on
elamus oluliselt võimsam. Kui pudel on avatud, siis korgiga suletuna võib see külmkapis
seista 1-3 päeva, peale seda hakkab veini kergelt oksüdeeruma ja kaob värskus. Kui mõelda
toitude peale, siis on antud viinamarjasort mõõduka happe ja elegantse stiili poolelt
suurepärane kaaslane kergemale punasele lihale nagu part või koguni isegi lammas, lisaks
sellele, olenevalt küpsetamise viisist, ka kalkun, sealiha või kana. Erinevad köögiviljad,
maitsetaimed ja seened sobivad samuti suurepäraselt.
Veini arengupotentsiaal sõltub väga palju piirkonnast ja veinimajast, kuid 10-15 aastat vana
võiks olla kindlasti. Tippveinide puhul peaks olema üle 25 aasta vanune ja suurepärastel
aastatel veelgi rohkem.
Suurepärane näide Burgundia veinidest on Domaine Pierre Gélin – La Cocarde, mis on pärit
Burgundia südamest (Fixin), kus 0,43 hektaril kasvavate viinapuude vanus on ligi 60 aastat
ning tootmismaht ainult 2000 pudelit aastas.