Populaarne Merlot

Populaarne Merlot

Merlot on punane viinamarjasort, mis on küllaltki sarnane Cabernet Sauvignonile. Viinamarjasort ise on võrdlemisi noor, kuna esimesed märkmed tulevad alles aastast 1784. Merlot viinamarjasort on tekkinud sortide Cabernet Franc ja Magdeleine Noire des Charentes omavahelisel looduslikul ristumisel. Viinamarjasort on maailma üks populaarsemaid, aga näiteks Ameerikas on tänaseks tõusnud teisele kohale (Cabernet Sauvignon on esimene). Merlot tähendab prantsuse keeles musträstas (lind). Sajandi alguses tehti film Sideways, mis tõenäoliselt mõjutas viinamarjasorti küllaltki negatiivses võtmes kogu maailmas, kuid tänaseks on viinamarjasort ennast piisavalt tõestanud ja ei ole enam sellest filmist mõjutatud.

Katkend filmist: https://www.youtube.com/watch?v=uLtlwAGZx6U

Merlot on punase värvusega, kus nooruslik vein võib olla pokaalis läbipaistmatu või varieeruda sügavpunase värvuseni. Üldiselt on natuke heledam kui Cabernet Sauvignon aga tumedam kui Pinot Noir. Alkoholi sisalduse sõltub see paljuski kasvamise piirkonnast, ehk kuumemas kliimas (USA, Austraalia jne) rohkem alkoholi ja mõõdukas kliimas on (Prantsusmaa) seda mõningal määral vähem.

Arvatakse, et 18 sajandi lõpus toimus selle viinamarjasordi teadlik segamine Cabernet Sauvignoniga, mis hiljem sai tuntuks kui Bordeaux Blend. Tänapäeval ongi just need kaks viinamarja sorti Bordeaux Blend`i peamised koostisosad, mida on täiendatud vähesel määral viinamarjasortidega Cabernet Franc, Petit Verdot ja Malbec (mõningatel juhtudel ka Carménère). Kui juba kirjutada punaste veinide Bordeaux Blend koostisosadest, siis ka valgetel veinidel on Bordeaux Blend olemas ja seal domineerivad sellised viinamarja sordid nagu Sauvignon Blanc ja Sémillon ning vähesel määral Muscadelle.

Bordeaux punaste viinamarjasortide jaotus võib paljude jaoks üllatust pakkuda. Tõenäoliselt mõtlevad mitmed, et Cabernet Sauvignon on Bordeaux alade peamine viinamarjasort. Paraku on selleks viinamarjasordiks just Merlot, mida on sealsetel aladel 66%. Sellele järgneb Cabernet Sauvignon 22,5%, Cabernet Franc 9,5% ning muud sordid 2%. Kui juba jaotusest kirjutada, lisan juurde ka Bordeaux valgete sortide jaotuse. Domineerivad kaks viinamarjasorti ja nendeks on Sémillon 47% ja Sauvignon Blanc 45%, millele lisanduvad Muscadelle 5% ning muud sordid 2%.

Paljud Bordeaux veinide austajad tõenäoliselt teavad, et Bordeaux jaguneb „Parem kallas“ ja „Vasak kallas“. Viinamarjasortide domineerimine jaguneb samuti kallaste järgi, ehk vasakul kaldal on Cabernet Sauvignon (veini sisalduses vähemalt 60%) ning paremal kaldal Merlot (vein sisalduses vähemalt 60%) ja siin on paljudel juhtudel lisatud hoopis Cabernet Franc. Paremal kaldal on palju erinevaid külasid, kuid kõige tuntumad ja ihaldusväärsemad veinimõisad paiknevad Saint-Émilionis ja Pomerolis.

Saint-Èmilioni hinnatumad veinid, milles domineerib Merlot viinamarjasort on alljärgnevad:

  • Chateau Cheval Blanc
  • Chateau Pavie
  • Chateau Angelus
  • Chateau Canon
  • Jpt

Pomerol hinnatumad veinid, milles domineerib Merlot viinamarjasort on alljärgnevad:

  • Chateau Petrus
  • Chateau Trotanoy
  • Chateau L`Evangile
  • Chateau Clinet
  • Jpt

Loomulikult on Saint-Émilionis ja Pomerolis väga palju võimsaid veine, kuid nendes domineerib siiski viinamarjasort Cabernet Franc.

Merlot viinamarjasort on äärmiselt kõrge kohanemisega, ta võib kasvada nii kuumas kui ka jahedas kliimas. Lisaks sellele allub ta suurepäraselt erinevate veinivalmistamise tehnikatele. Kuna Bordeaux veinid levisid üle maailma ja muutusid üha ihaldusväärsemaks, siis paljudes riikides hakati viljelema sarnast Bordeaux Blend tüüpi veine. Seega muutus Merlot rahvusvaheliseks viinamarjasordiks, mida võib leida paljudes erinevates veinipiirkondades. Kuna Merlot võib leida erinevatest veinipiirkondadest (ka temperatuuri mõistes), siis ka veini aroomis ja maitses on seda selgelt tunda. Kuumas või mõõdukalt kuuma kliima veinides leiab üleküpsenud marju nagu põldmari, kuivatatud ploomi, musta kirssi jpt lisaks šokolaadi ja vahel lausa moosisust. Üldiselt täidlane, vähese happesusega ning pehmete tanniinidega. Samas külma või mõõduka kliima (sh Bordeaux) veinides on tunda küpseid marju nagu maasikas, ploom, erinevad punased marjad, lisaks taimsed nüansid nagu seeder. Enamasti tanniinisem ja oluliselt happelisem. Parimates veinides leiab erinevaid ürte, musta kirssi, ploomi, murakat ja kakaod ning tammevaadis arenedes lisandub sageli vanill ja seeder. Bordeaux peamistele viinamarjasortidele sobivad tammelaagerdused hästi, seega leiab veinides tihti sellele erinevaid viiteid nagu vanill, kohvi ja vürtsikus.

Merlot viinamarjasort on väga hea arengupotentsiaaliga ja paljudel juhtudel võib veinipudeli avada natuke varem (küpsem natuke kiiremini), kui seda saab teha teise kalda veinidega.

Kui puudub varasem kogemus punaste veinidega, siis see on hea viinamarjasort  alustamiseks punaste veinide teekonnal. Ta on pehme, elegantne, vähem tanniinine ja aromaatne ning samas mitte nii happeline, kuid omab piisavalt ümarust. Sobib nii toidu kõrvale kui ka iseseisvalt nautimiseks.

Merlot serveerimise temperatuur jääb reeglina samasse vahemikku nagu enamikel punastel veinidel, ehk 15-17 kraadi juurde. Kui pudel jääb avatuks peale paari pokaali, siis pane kork peale ning aseta külmkappi. Vein püsib külmikus värskena veel 2-3 päeva, kuid peale seda hakkab toimuma veini allakäik ning siis sobib vein ideaalselt juba liharoogade maitsestamisel.



Tahad olla esimene kes saab teada värsketest postitustest ? 

Liitu uudiskirjaga!

Oled liitunud !

There was an error while trying to send your request. Please try again.

Olen nõus saama Wineinvest kirju ja pakkumisi