Kuigi enamasti keskendun Bordeaux veinidele, siis paljude sõprade soovil annan lühikese ülevaate ka mullidest. Vahuveine tehakse eri paikades üle kogu maailma ning erinevatel viisidel. Vahuveini tootmisele eelneb nagu ikka tavalise veini tootmine, milles esialgu puudub mull. Jook tehakse kihisevaks enamasti kahel viisil. Esimesel juhul saadakse süsihappegaasi charmat meetodil ehk kinnises teras vaatides toimub teine käärimine ning teisel juhul lisatakse pudelisse pärmi ja suhkrut, et algaks teine käärimine. Pudelis toimub pikaajaline käärimine ja seda protsessi nimetatakse autolüüsiks, kus vahuvein omandab röstsaia, pähkli jms autolüütilised aroomid ja maitsed.
Ainult need vahuveinid, mis on saadud teisel käärimisel Champagne regioonis on ehtsad šampanjad. Sama meetodit kasutatakse erinevates riikides, kuid kõige tuntumad on hispaanlaste Cava, sakslaste Deutcher Sekt, lõuna-aafriklaste Cap Classique, itaallaste Franciacorta ning prantslaste alternatiiv šampanjale Cremant. Sellisel viisil tehakse kihisevat ka teistes riikides, kuid tarbija jaoks on oluline leida siltidelt méthode traditionelle (traditsioonilisel meetodil). Teine oluline valmistamise meetod on Charmat meetod (tank meetod), mille tuntum esindaja on itaallaste Prosecco. Kui on suurepärane aasta, siis enamasti lisatakse vahuveinidele aastakäik peale (vintage), aga kui on segatud erinevaid aastakäike, siis nimetatakse aastakäiguta (non-vintage/NV). Turunduslikel eesmärkidel lisavad nii mõnedki vahuveinitootjad aastakäigu, samas nt Charmat meetodil pole aastakäigul just suurt vahet. Parimad vahuveinid tulevad jahedamatest piirkondadest, et oleks tagatud piisav happesus.
Champagne on Prantsusmaa kvaliteetvahuvein, mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil (Méthode Chapmenoise). Piirkonnas kasvatatakse peamiselt kolme marjasorti, millest kaks on punased Pinot Noir ja Pinot Meunier ning valge Chardonney. Kui valmistamisel on kasutatud ainult valgeid marju, siis on Blanc de Blancs aga kui on kasutatud ainult punaseid marju, siis on Blanc de Noir. Kuna Champagne on hinnatuim vahuvein maailmas, siis miinimum aeg pudelis laagerdumisel on 15 kuud, kuid sellest peavad kinni väga vähesed ja enamasti laagerdub vähemalt 36 kuud. Champagne aroomis ja maitses on tunda enamasti tsitruselisi, kollast õuna, pähkleid, röstsaia jne.
Cremant on kvaliteetvahuvein, mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil. Peamiselt valmistatakse seda Prantsusmaal, kuid lisaks Luksemburgis ja Marokos. Viinamarjasorte vahuveini valmistamisel on äärmiselt palju ja enamasti sõltub see piirkonnast. Esile võib tuua – Chardonnay, Chenin Blanc, Pinot Gris ja Pinot Noir. Cremanti aroomis ja maitses on tunda sidrunit, valget virsikut, valget kirssi, pähklisust, röstsaia jne
Cava on Hispaania kvaliteetvahuvein, mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil. Enamasti kasutatakse viinamarjasorte Xarel-lo, Parellada ja Macabeu. Ligi 90% kogutoodangust tuleb Katalooniast (Penedes regioon). Cava aroomis ja maitses on tunda küdooniat, kollast õuna, tsitruselisi ning natuke pähklisust. Reeglid näevad ette:
Cava puhul on pudel keldris küpsenud (pärmisettel laagerdunud) vähemalt 9 kuud;
Cava Reserva puhul vähemalt 15 kuud;
Cava Gran Reserva puhul vähemalt 30 kuud.
Lisaks tuleb hoolikalt jälgida kuivusastet, kuna leidub ka küllaltki magusaid Cavasid aga enamasti leidub siiski kuivad “Brut”.
Franciacorta – Itaalia kvaliteetvahuvein, mida valmistatakse traditsioonilisel meetodil. Peamised viinamarjasordid on Chardonnay, Pinot Bianco, Pinot Nero, Pinot Gris. Aroomis ja maitses on tunda tsitruselisi, virsikut, valget kirssi, pähklisust, röstsai jne. Reeglid näevad ette järgmist:
Non Vintage (NV) minimaalne küpsemise aeg on 18 kuud;
Vinatage/Millesimato minimaalne küpsemise aeg on 30 kuud;
Riserva minimaalne küpsemise aeg on 60 kuud.
Deutcher Sekt – Saksamaa kvaliteetvahuvein, mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil. Viinamarjasortidest on esindatud Riesling, Sylvaner, Gewürztraminer ja Müller Thurgau. Kui on kasutatud lihtsalt Sekt, siis on enamasti Charmat meetod ning võib sisaldada ka teiste riikide viinamarju.
Prosecco on Itaalia vahuvein (Veneto või Friuli piirkonnas), mis on valmistatud enamasti viinamarjasordist Glera. 15% võib lisada ka teisi viinamarjasorte. Valmistatakse peamiselt Charmat meetodil ning sisuliselt on valmimise aeg 3-4 kuud. Aroomis ja maitses on tunda enamasti rohelist õuna, pirni ja tsitruselisi. Parimad Prosecco’d omavad etiketil “Prosecco Superiore” märgistust ning Conegliano ja Valdobbiadene linnade vahel. Seega tasub hoolikalt pudeleid uurida enne ostmist.
Cap Classique – Lõuna-Aafrika vahuvein, mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil.
Vahuveinisiltidel leidub erinevaid magususe näitajaid, kuid oluline on meelde jätta alljärgnev:
Brut Nature – täiesti kuiv vahuvein, jääksuhkur 0-3g/L
Extra Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur 0-6g/L
Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur 6-12g/L
Extra Dry – „offdry“ vahuvein, jääksuhkur 12-17g/L
Sec – poolkuiv vahuvein, jääksuhkur 17-32g/L
Demi Sec – poolmagus vahuvein, jääksuhkur 32-50g/L
Doux – magus vahuvein, jääksuhkur üle 50g/L
Mõnusat nautimist!