Veinid on ka omaette täiuslikult nauditavad, kuid koos toiduga avanevad sootuks uued maitsed. Üldiselt leiab erinevatest keskkondadest väga palju informatsiooni, kuidas võiks sobitada veini toiduga ning millised on peamised reeglid. Kui inimene ütleb, et talle meeldib just see, siis järelikult ongi hea ning ei peaks halvustavalt vaatama, kui ei ole enamlevinud toidu ja veini kooslus. Toidu ja veini sobitamisel on kaks peamist reeglit – sarnaste aroomide ja maitsete leidmine või mõistuse piires vastandamine. Oluline on teada, et kui vein ja toit omavahel ei sobitu, siis see võib rikkuda nii toidu kui ka veini elamuse. Heaks reegliks on piirkonna toit ja sama piirkonna vein, need on läbi ajaloo ilusti paika loksunud ning enamasti pettuma ei peaks. Paljudel juhtudel on aja jooksul tekkinud kindlad paarid ning eksimise võimalus minimaalne, kuid alati on olemas ka alternatiivsed paarid, mis tekitavad positiivseid elamusi. Proovige teha katse, kus pesete oma hambad ära ning joote apelsinimahla peale. Hambapasta mündilisus reageerib küllaltki ebameeldivalt apelsinimahla happelisusega. Sarnaseid olukordi võib tekkida ka vale toidu ja veini sobitamisel.
Igal inimesel on viis meelt milleks on nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine ja haistmine. Need omakorda jagunevad füüsikalised ja keemilised meeled. Süües ja juues kasutame enamasti haistmise ja maitsemise meeli, kus toidust pärit maitsemolekulid reageerivad meie keelel ja suus olevate maitseretseptoritega ja toidust vabanevad lenduvad ühendid reageerivad meie ninas olevate lõhnaretseptoritega. Maitsemeel suudab vastu võtta viit põhimaitset – kibe, soolane, magus, umami ja hapu. Lisaks on lähiajal lisandunud nimistusse ka kuues põhimaitse milleks on oleogustus. Veini ja toidu sobitamisel peab lähtuma just nendest põhimaitsetest.
Millest siis esmalt lähtuda? Esimese asjana peab hindama toidu ja veini ülesehitust. Oluline on vältida olukorda, kus vein või toit matab enda alla teise poole (nt kerge vein ja tugeva maitsega toit). Seega tuleb jälgida veini ja toidu omavahelist tasakaalu ning tähelepanu pöörata tugevatele maitsetele nagu magus, mõru ja umami. Mõningatel juhtudel tehakse ka vastandumist, et suus vormuks uus ja kombineeritud maitseelamus.
Mõned reeglid:
1. Magusad toidud sobituvad veel magusamate veinidega.
2. Valgurikas toit (umami) sobib täidlase, tanniinise ja alkoholirikka veiniga (14%…).
3. Mõru toit tahab saada veinis puuviljasust või magusust. Kuumtöödeldud juurviljad muutuvad magusamaks ja on lihtsam veiniga sobitada.
4. Soolane toit tahab kõrvale magusamapoolset veini, toimub vastandumine.
5. Toidu ja veini happesus peavad olema sarnased (itaalia köök vs itaalia vein).
6. Toidu vürtsikust tasakaalustab magusus veinis.
7. Mahlakas ja pooltoores liha tahab saada veinis kõrgemat tanniini.
8. Väga rasvane või õline toit tahab saada väga kõrge happega veini.
9. Tumedad kastmed tahavad saada puuviljast veini.
10. Kooresed kastmed tahavad saada hapukalt puuviljast veini.
11. Külmad kastmed nõuavad happelist veini ja soovitatavalt valget veini.
12. Tärkliserikkad toiduained on neutraalsed, vein muutub natuke tuimemaks.
Mida võiks vältida:
1. Vürtsikad toidud ja kõrge tanniinisus veinis (vürtsid võimenduvad).
2. Vürtsikas toit ja alkoholirikas vein.
3. Magusad toidud ja kuiv vein.
4. Õlirikkad kalad ja tanniinine vein (tekib metalli maitse).
5. Soolane toit ja tanniinine vein (suus tekib kirbe maitse).
6. Juustud ja võimsad punased veinid (tanniin tekitab suus metalse maitse).
Mida võiksid proovida:
1. Pardilihaga – viinamarjasordid Pinot Noir, Merlot ja Sangiovese (Chianti).
2. Punane kala – happelised valged veinid (nt Riesling).
3. Aasia ja Jaapani toidu kõrvale Riesling.
4. Valge kala – ümara kehandiga valge või kerge punavein.
5. Loomaliha praad – täidlane vein.
6. Grilltoidud – viinamarja sordid Syrah, Cabernet Sauvignon.
7. Rasvane sealiha hapukapsaga – miks mitte happeline Riesling.
8. Suitsutatud lõhe – brut champagne.
9. Juustud – enamasti valged veinid, champagne, väga vähesel määral punased veinid, kuid mitte tanniinised (sobib nt parmesani juust).
10. Mida pikem küpsetamise aeg, seda küpsem peaks ka vein olema.
11. Vein peaks olema happelisem kui toit.
Kui on vaja happelist veini, siis lihtne reegel on selline, et päikselises keskkonnas pole võimalik kõrge happega veine saada, seega on olulisel kohal ka geograafia.
Need soovitused on sellised, mis lihtsustavad toidu kõrvale veini valimist ning mõningal juhul aitavad vältida ka ekstreemseid maitseelamusi.
Head katsetamist!