Punaste veinide valmistamiseks kasutatakse tavaliselt suurema parkainesisaldusega viinamarju, mis on nagu ka vein värvilt punane. Viinamarja kesti ja seemneid kääritamisel ei eraldata, vaid mahl kääritatakse koos nendega, et saada veini parkained ning tanniinid, kuna viimased paiknevad just marja kestas. Punased veinid jagunevad enamasti kergeteks või täidlasteks. Kergetes punaveinides domineerivad punased marjad nagu vaarikas, maasikas, mustikas ja kirss ning seda nii aroomis kui ka maitses. Selliste veinide kõrvale sobivad pajaroad, linnuliha, grillitud kala või külmad singilõigud. Juurviljad peaksid olema kindlasti grillitud või ahjus küpsetatud. Võimsamate ja täidlasemate veinide valmistamisel otsitakse abi tammevaatidest ning aroomis ja maitses on tunda enamasti mustad küpsenud marjad nagu aroonia, ploom, põldmari, mustsõstar ja kirss. Kindlasti on tunda täiendavalt suitsusust, röstitud kohvi, šokolaadi ja tubakat mida kõike täiendav tammelaagerdus. Selliste veinide valmistamisel paljudel juhtudel kasutatakse veinimaailma kuningat – Cabernet Sauvignoni.
Cabernet Sauvignoni sünnikohaks võib nimetada Prantsusmaad ja täpsemalt Bordeaux`d. See on maailmas enim kasvatud viinamarjasort (punane), mida leiab kõikides tuntud kasvupiirkondades, kus vähegi pinnas ja kliima lubab kasvatada. Tuntud piirkondi peale Prantsusmaa on veel mitmeid, aga kui tuua mõni hea näide riigiti või piirkonniti, mida julgeks ka soovitada, siis need oleksid alljärgnevad:
Ameerika Ühendriigid – Napa Valley, Sonoma
Itaalia – Toscana, Veneto
Lõuna Aafrika – Stellenbosch
Argentiina – Mendoza, San Juan
Tšiili – Maipo
Austraalia – Coonawarra, Margaret River
Hispaania – Castilla-La Mancha, Extremadura
Bulgaaria
Tasakaalustamaks Cabernet Sauvignoni agressiivsust segatakse seda erinevate rahvusvaheliste või kohalike sortidega. Tuntum kaaslane Cabernet Sauvignonile on viinamarjasort Merlot, ja seda eriti just Bordeaux veinides, kus nad üksteist oluliselt täiustavad. Uue Maailma veinide puhul me paljudel juhtudel ei tea, kas tegemist on 100% ühe ja sama viinamarjaga, kuna ühte viinamarjasorti peab esinema veinis vähemalt 85%. Seega paljudel juhtudel lisatakse mõnda teist viinamarjasorti veini struktuuri paremaks muutmiseks või mahu suurendamiseks. Cabernet Sauvignon on küllaltki noor viinamarjasort, mille ajalugu küündib 18. sajandi lõppu. See viinamarjasort on tekkinud kahe viinamarjasordi loodusliku ristumise teel – Cabernet Franc ja Sauvignon Blanc. Tema viljad on värvilt tumesinised, kujult ümarad ning valmivad hilises oktoobris vähemalt Prantsusmaal. Tõenäoliselt teavad kõik veininautijad, et üks viinamarja sort erinevates piirkondades annab erinevate nüanssidega veini, seega õnneks ei pea alati sama maitse või aroomiga veini nautima. Üldiselt tahab see viinamarjasort saada soojust aga kuna nt Prantsusmaal on kliima iga aasta vägagi erinev, siis see kõik avaldub ka veini kvaliteedis. Kui on olnud jahe suvi, siis midagi head sealt ei tule ja kõige paremini iseloomustab seda rohu, lehtede maitse veinis, väga kõrge happesus ning musta sõstra maitse puudumine või tagaplaanil olemine. Viimati oli selline halb aasta Bordeaux 2013. Kui viinamarja vegetatsiooniperiood on olnud hea, siis võib öelda, et ükski teine viinamarjasort ei oma nii head arengupotentsiaali. See on viinamarjasort, mis lausa armastab tammevaati. Cabernet Sauvignon on alati tume, jõuline, tanniinine, happeline ning tugeva struktuuriga. Kindlasti on tunda aroomis või maitses musta sõstart, tumedat kirssi, põldmarja, seedrit, piprasust, vanilli ja kohvi. Veini serveerimisel tuleks kindlasti kasutada suurt punase veini klaasi, et paremini tunda selle viinamarja võimsust. Toidu soovitusteks võiks olla loomaliharoad, lambaliha, metsloomad jne. See on üks viinamarjasortidest, mis omab kõrget arengupotentsiaali ja mille võib julgesti aastateks küpsema panna.